Otepää on vanimaid kihelkondi Tartumaal, seepärast juba 1234.a. on olnud Otepää kirikul vaimulik. Kirik asus piiskopilossi läheduses, mille ehitas esimene Tartu piiskop Hermann 1224. a. vana Eesti maa- linna asemele.
Esimesest Otepää kirikust jutustab Läti Hendrik, et ta oli pühendatud pühale Eliisabetile ja oli ehitatud kantsimäe jalale. Arvatavasti Otepää esimene jumalakoda asus väikesel südamekujulisel põllul põhja pool linnamäge.
Eestlaste ja sakslaste vahel tekkisid kiriku kasutamisel lahkhelid ja tülid, mispärast otsustati ehitada eestlastele uus kirik; selle asupaigaks oli arvatavasti Otepää praeguse kiriku oma. Seega oli Otepääl kaks kirikut, vana väheldane püha Eliisabeti kirik sakslas- tele ning uus ja suurem püha Maria kirik praeguse kiriku kohal eestlaste tarvis. Viimane asus väljaspool kantsi kindlustatud piiri.
Viimaseks paatriks Otepääl oli 1626. a. Paulus Varlin. Esimeseks evangeelseks õpetajaks Otepääl oli Henricus Fabricius Thüringenist, kes oli ametis 1626. kuni 1643. a. Kirikukroonika andmeil hakatud selle esimese õpetaja ajal parandama lagunenud kirikut, kuid seda tööd ei suudetud lõpule viia; seepärast seisid kiriku müürid veel ligi paarkümmend aastat katuseta. . Fabriciusele järgnes õpetajaametis Georgius Lemke (1642-1670). Tema püüdis agaralt edendada kiriku ülesehitamist, kuid mõisnike loiduse ja hoolimatuse tõttu polnud temagi püüdeil mingeid tulemusi. Vast alles rootslaste ettevõttel ja kulul ehitati 1671. a. Otepääle uus kirik, mis jäi püsima 1890. a-ni.
Esimene eesti soost õpetaja Otepääl oli J a k o b H u r t. Väsimatult tegutses Hurt rahva hariduse ja vaimse tasapinna tõstmiseks. Ka oskas ta kõiki ringkondi siduda usu- ja kirikueluga. Õpetaja Hurda ajal jäi kirik kitsaks, kuna sellist inimeste rohkust polnud ükski õpetaja varem Otepää kirikus näinud. Seepärast otsustati asuda uue kiriku ehitamisele. Otepää õpetaja Hurt pani sellele küll aluse, kuid kiriku ehitamine lõpetati 1890. a. õpetaja Burchard Sperlingki ajal. Kiriku torn pärineb 1860. a. (vanast kirikust). A. 1889-91 ehitati kirik ümber. Altaripilt on H. Sprengeli maalitud 1880. a., kell 1853. a. Riias valatud. Orel ehitati 1853. a.
Otepää koguduse õpetajad
1. Henricus Fabricius, 1626.-1641. (resp. 1643).
2. Georg Lemke, 1643.-1660.
3. Joh. Cupräus, 1660.- 1661.
4. Sebastian Müller, 1671.-1678.
5. David Feige, 1679.-1687.
6. Christoph Clajus, 1688.-1692.
7. Adrian Virginius, 1694.-1706.
1706.-1709. teenis Karula kog. õpetaja.
8. Nikolaus Sandahl, 1706.-1714.
9. Joh. Heinrich Grotjahn, 1714.- 1723.
10. Joh. Christoph C!are, 1723-1743
11. Joh. Friedrich Körber, 1746-1748
12. Joh. Christoph Schmidt, 1749-1775
13. Joh. Martin Hehn, 1776-1794
14. Gustav Heinrich Hehn, 1794-1801
15. Bernhard Gottlieb Hehn, 1801-1849
16. Moritz August von Kauzmann, 1850-1872
17. Jakob Hurt, 1872-1880
18. Burchard Sperlingk, 1880 – 1905
19. Friedrich Wilhelm Schiele, 1907-1919
20. Johannes Oskar Lauri, 1919 – 1944
21. Jaan Audova, 1945 – 1953
22. Jaan Maior, 1953 – 1974
23. Karl Sillamäe, 1974 – 1986
24. Jüri Stepanov, 1986 – 2008
25. Vallo Ehasalu, 2008 – tänaseni
Marko Tiirmaa (praktikant), 2008 – tänaseni
